Vairen

Vairen on üks osa suuremast, kuid lagunevast maailmast. Kas ta on suurem saar või väiksem manner, see jäägu igaühe enese otsustada. Miks maailm laguneb, see aga on ise küsimus, kunagi ammustel aegadel veel võis laevaga sõita idapool paiknevatele maadele, kuid nüüd kui sõidad piisavalt kaua itta, siis tõusevad piiriudud, milledes vaid vähesed oskavad orienteeruda ja neist läbi sõita, kuid paljud kas leiavad end taas läänesuunda sõitmast või ei naase nad piirilt. Ning räägitakse et iga aastasajaga läheb läbi piiri reisimine üha raskemaks ja kunagi ehk polegi Vaireni asukatele muud maailma kui nende endi kodumaa.

Vairen ise on aga mitmekülgne paik, ulatudes põhja Hallamägedest lõuna tasandikeni, rahvarohkete suvemaade väljadest ja linnadest läänepoolsete ürglaante ja reetlike rabadeni. Kui välja jätta kõige põhja- ja lõunapooolsemad alad, siis Vaireni loodus just parasvöötme piiridest ei välju. Kaunis ja uhke võib loodus olla, kuid temas on ka omad ohud, sest metsade, mägede ja rabade vahel leidub paljugi ohtlikke kiskjaid ja muid olendeid, kes üksikut ekslejat just meeldivalt ei tervita. Ning nagu on oma müsteeriume ja ohte täis vaireni loodus, nõnda on ka seda Vaireni ajalugu, sest keset neid samu maid on vanu varemeid, milledest vanimad loodki pajatada ei oska. Enamus inimesi hoiavad neist paikadest eemale, kuid eks seiklejad ja õpetlased on tavalised külastajad, kes otsib aardeid, kes teadmisi muistsetest aegadest.

Suur ja tugev riik on noil mail haruldus, neid on küll aja jooksul tõusnud kui varem või hiljem on nad enamasti lagunenud. Enamjaolt on riigid väikesed ja neid on palju ning vähemasustatud aladel ehk võibki üksiku asula ümbrust riigiks nimetada. Ning nende riikide omavaheline läbisaamine on iseasi ning nende siseselt kipub ka seda juhtuma, et minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Siiski on omal moel tegu ühtse päritolu ja võrdlemisi ühtse keelega rahvaga, siiski leidub ka erinevamaid rahvakilde, kes räägivad omi murrakuid ja ehk ka mõnel muul moel keskmisest vairenlasest erinevad. Kui jätta välja paar kummalisemat inimhõimu, paharetisoo, gnollid ja mõned üksikud päkapikud, siis on muud inimlaadsed olendid võrdlemisi müüt ja legend. On lugusid vanadest ja kummalistest rahvastest, kuid enamjaolt on nad lihtsalt lugu ja kõik. Maailm kuulub nüüd inimestele ning näib, et nii ka jääb.

Elu on nagu ta on. On paiku kus ta on rahulikum, aga on ka paiku kus tunduvalt tormilisem. Nagu öeldud, riikide ja erivalitsejate vahel ikka hõõrdumisi leidub ja eks sõdimiseks osatakse alati põhjust leida ja sõdalase amet sama au sees kui kaupmehe või käsitöölise amet. Enamus rahvast on siiski lihtsalt maaelanikud või tunduvalt väiksearvulisemad linnakodanikud, linnu on vähe enamjaolt paiknevad need idapool suvemaades ja paljud neist on ka pigem suuremat sorti külad, siiski nagu on ka mõned suured ja võimsad riigid nõnda leidub ka paar uhket kivilinna. Aga eks olegi nii, rahu ja rikkused kipuvad ikka olema tavalisemad suvemaades, samas kui põhjariigid ja läänepoolsemad alad rahutumad ja sõltuvalt piirkonnast ka metsikumad on. Nagu leidub sõdalasi, nõnda on ka igasuguseid seiklejaid, rännumehi ja kelme, kes laia maailma peal kuulsust ja varandust otsivad. Ning tihtipeale viimast ka leiavad, kui mitte just omaenese hukku. Ühiskonna tipus on enamasti ikka ülikud, preestrid ja õpetlased oma austatud ametites, samas leiavad nii mitmedki sõdalased ja kaupmehed oma tee kõrgematele kohtadele. Lisaks nendele kõigile hulgub neil maadel ka maage ja muid salakunstidega tegelejaid, kellede arv viimasel ajal kasvanud on. Maagia on siiki lihtrahvale kahtlane ja kummaline kunst, ulatudes suurimatest imedest kohutavaimate õudusteni.

Samas on viimased ajad toonud uusi tuuli. Läänelaantesse ja mägedesse kerkivad uued asustused ning käivad jutud et mägedesse olla päkapikud tagasi pöörduvat. Samas nii mõnelgipool on uute asjade asemel pigem uusi muresid. Mõned aastad tagasi asus noor, Alaricu nimeline sõjaisand südamaade riike ühendama ja seejärel juba uusi valdusi endale allutama. Pole möödunud aastat ilma selleta et mõni uus riik tema võimu alla poleks lisandunud. Praegu on ta vallutused põhjasuunda liikunud ja viimane kuningriik mis ta võimu alla langes oli Sehen, mille naaberriik Hören veel vastupani, kuid Hören ise on nüüd ika lagunemas ning tema aladel on moodustumas uus riik,. Mis on tõotanud pakkuda kaitsed sõjapagulastele ja võidelda Alaricu pealetungile vastu. Nii mõnedki väidavad et veel selle aasta jooksul saab põhjavalla saatus otsustatud.

On muutuste aeg ja aasta on 673...